Tuesday, April 28, 2015

Ettvalmistus ja minek

Tänan küsimast, magasin hästi. Ärgates oli mõru sitamaitse suus ja käsi oli surnud. Õde jagas kraadiklaasid meile poolsegastena kätte ja lasi meil veidi toibuda enne kui instrumente ära tuli korjama. Naabrinaisel oli 36,1 ja mul 64,4 kraati Celsiuse järgi. Mõru maitse suus paneb mind tegema uusi tõotus "never ever again". Naabrineiu laenab mulle oma hambapastat ja ma lähen kratsin oma isiklikud ja riigi kikud kõik ilusti puhtaks. Pool pastast neelan alla, et mõru maitset hajutada.

Küsin lisaks ühe Microlaxi. Käin duši all ning kähku apteegis ning ostan kaunid trombi ennetavad sukad. Ja nüüd istun siin, kuulan kuidas Lou Reed laulab "It's just a perfect day"...

Operatsioon maotult põietuks

Siin ma nüüd olen. Abdominaalkirurgias. Kell on 7 õhtul ja ma olen olnud siin juba hommikust saati. Homme hommikul kell 9 olen laual siruli paljas nagu porgand, roheline kanüül veenis ja kusekott üle laua ääre rippumas. Kui pärastlõunal silmad avan, siis olen maotult sapipõietu. Kui kõik muidugi hästi läheb. Õnneks mingit maist vara mul ei ole ning pärandus näeb ette, et mu punane "rahakass" läheb Agele, ja minu testamendi täidesaatvaks jõuks on Katrin. Mitte, et asjad nõnda minna võiks, aga parem karta kui kahetseda ja kõigeks valmis olla. 

Niisiis. Siin ma nüüd olen... ikka veel. Kirurg käis vaatas sügavalt silma ja küsis jälle, et kas ma olen ikka kindel. No muidugi ei ole! Kaks aastat olen kaalunud ja vaaginud ning lõpuks paratamatusega leppinud. 38 aastat on mu kaal aasta aastalt ikka ümmargusemaks muutunud. Täna kaalule astudes oli see 151,7 kg. Valetab raisk! 3 kg valetab juurde! Mitte, et see siin ja praegu eriti oluline oleks, aga ikkagi... 3 kg Katrini kannil on tunduvalt rohkem märgata, kui mul. Minul aga 10 kg siia sinna ja keegi ei saa aru. Kui ma paar aastat tagasi oma maovähendus plaanist rääkis, siis meie trullakas Piret ütles kohkunult: "Ei, Heleri! Ära seda küll tee! Kõhnad inimesed lähevad kurjaks, aga ma pole veel ühtegi kurja paksu inimest näinud!" Hah! Veel üks lisatüsistuts, hihii!

Resident küsis, et kas ma dieeti ka olen pidanud. No miks ma siis ei ole. Kes meist siis poleks. Ainult, et koos dieedi lõpuga on alati kilod topelt tagasi tulnud. Viimane kord aitas dieet alla nii 20 kg. Siis kui Derekist lahku läksin ja kuid kurvastusest ei söönud. Peale seda tuli 35 kg ludinal tagasi. Aga ma ei kurda. Enamuse oma elust olen ma tegelikult täitsa hästi ära elanud. Viimasel ajal aga on paksus kahjuks kuidagi tervisele hakanud. Märkamatult on vererõhk hakanud ülemise normipiiri raames üles ja alla hakanud kõikuma ning põlveliigesed on hõredaks kulunud ning teevad päris valu kohe.

Kirurg ütles, et koju saame siis, kui peale operatsiooni poolteist liitrit vett ära joome. Mõni inimene ei suuda kolmandikkugi sellest kogusest terve maoga ära juua. No ütle nüüd... Age tuleks siia kinni panna!

Kuigi ma mitte teps ei kahtle, et tegelikult olen ma sisemuselt väga kaunis inimene, siis ei meeldi mulle siiski mõte, et keegi mu kõhus ringi sobrab, kopse ja makse üksteisest üle tõstab, soolikaid sõlme seob ning mu kauni sisemusega nii lähedalt tutvust teeb. Mul tuleb bariaatrilineoperatsioon bypass meetodil ning sapipõie eemaldus. Viimane juhul, kui kõik hästi läheb. Ja peale seda, kui mu sisemine ilu välja tuuakse, hakkan ilusaks inimeseks. 

Olen 4 voodiga palatis ning me oleme siin kahekesi. Minu kaaslaseks on samuti õe haridusega rõõmsameelne naisterahvas, kes on minust 10 aastat vanem. Aeg on tegelikult kulunud suhteliselt kiiresti siin omavahel lõmpsides. Aga jah, tegelikult ma kardan küll. Oleks päris ebaterve mitte karta. Ma kardan igasuguseid asju. Algul kartsin kõige rohkem kateetri paigaldust kuni keegi ütles, et see pannakse sipsti opi laual ära nii, et ma ei saavat arugi, pool uimas. Õnneks aga ütles õde meile, et kateetrid tavaliselt sellel opil ei panda, kui mingit erilist vajadust ei ole. Tadaaa! Päev on päästetud. Nüüd kardan ma dreeni kõhuõõnes, mis nii mõnigi kord on pandud, kui sapipõis on eemaldatud... Õnneks aitab tablet Somnols päris hästi selle öö üle elada. Päris hea, et homme esimene op.

Lähen teen nüüd Microlaxi ja siis käin duši all. Hoolimata sellest, et ma hommikul end kuuma veega küürisin, kästi mul ennast pesta veel õhtul ja hommikul. Tundun vist eriti räpasena neile...