Depressioon

Depressioon. Kõige masendavam on aga see, et isegi Yakuza sushi ei suutnud mu tuju tõsta. Kõik on halvasti.

Tunne on just nagu hoiaks peos oma surevat viirpapagoid. Seda imetabast tillukest sinist olevust, kelle tilluke süda sipleb oma tavapärase 350 löögi asemel vaevu 200 korda minutis. Tema sorgus tiibade suled on tuhmid ja sakris. Väsinud pea, mis raskusega püsti püsib, toksab vastu su nina ning linnu kurgupõhjast kostub tuhm sirin „tsiik-tsiik“ mis just kui ütleks

„On aeg.“ Longu vajuv pea libiseb su ninalt vastu värisevaid huuli. Nokake näkitseb õrnalt just kui ütleks lohutavalt „Pole midagi.“ Ja sa nutad. Nutad hääletut nuttu. Nutad kogu kehaga, kus iga viimne kui rakk on saanud käsu veevarusid kokku hoida, sest kuskil ajusopis on avatud sulgematu kraan, mis lekitab silmadest  meeletus koguses soolast vett. Vappuvate õlgade jõud ei taha raugeda. Surud sooja loiu sinisulise keha vastu põske. Niiskus ajab sakris suled veel rohkem segi. Märjad karvakesed sulgedel on tokerjad ja püsti. Surud huuled vastu sulise sõbra kukalt tundes kuidas elu sellest järjest aeglasemalt peksleb. Ahastuse külm käsi pitsitab su südant, meeleheide kõri. Tõstad meeletud veekalkvel silmad aknast paistva sinise taeva poole ning huuled moodustavad hääletuid sõnu: „Palun… Palun… Palun…“ Tunned, kuidas ninast nõrgub veeldunud tatt üle huulte ja selle soolakus pole isegi vastik. See on pisut isegi püha. Õilis. See peabki seal olema. See on osa sinu leinast. Nagu punkt „i“-l. Lontis sinine keha sinu pihkudes on väärt igat hetke selles leinas. Sulepuff ei viiksu enam.

Minutid mööduvad. Kümned minutid. Tund. Vahel vähratab pea, vahel tõmbleb jalake. Aga süda lööb. Pisarad põsel ja tatt huultel on ammu kuivanud ajaks, mil soojus linnu kehast kaduma hakkab andes märku, et nüüd on kõik. Tuimus rinnus pakid väikese keha salvrättidest vooderdad viimse pesakasti väikesesse pappkasti, millel ilutse kirju keraamiline munahoidjast kuke pilt. Sulged kaane ning asetad karbi prügikasti. R.I.P. mu sõber.

Just selline ongi tunne. Hoolimata sushist. Kõik on valesti. Kõik on halvasti. Rinnus on miski katki ja pakitseb. Aga paksu pealiskihi alt ei paista see välja. Sest elu on lill. Mis sest, et koer su peale vahepeal kuseb.