Rasedus on õnnis aeg. Rase naine on just kui hoopis teine inimene - hajevil, hõljakil, õndsa naeratusega ning üleni särav, just kui hoopist teisest universumist. Nagu see meie Mariski. Justkui täitsa tavaline Maris, aga hoopis teist moodi. Selline mõnsa, ümar ja pehme, et tahaks kohe ümbert kinni võtta, pigistada ja ühe ervinaabelliku utsa-utsa teha. Meenuvad need mõned tunnid enne Dominiku sündi, kui me Kadri juures Marisel veed lahti jõime. Maris muidugi ei joonud. Tema oli meil kaine autojuht. Sel hetkel aga, noil hilistel öötundidel, kui mitte isegi varajastel hommikutundidel, kui ta pea vetsuuksest välja pistis ja ütles, et "veed tulid ära vist", kajas eufoorilisetest juubeldushüüetest kogu püstak. Pilt võis ju tavainimesel pisut koomiline ka olla - üks peatne sünnitaja vetsus potil naerab südamest ja samas oigab kohe ning neli tipsutanud värskelt lõpetanud "kergelt" vintis ämmakat juubeldamas. Kätlin kordas mitu korda: "Ma ju ütlesin, et sünnitaja näoga. Ma ju ütlesin", Tuisk tahtis kohe numbreid valima hakata, Jannole ja Margitile ja Raunole ja... nojah. Meie kepsutasime Kadriga teises toas ja üürgasime laulda: "Hakkame mehed minema..." Kadri lubas pühalikult, et ta ei tõmba kunagi enam vetsus vett. Probleem oli ainult selles, et kuidas Puhjast Tartusse saada? 3 purjus ja 1 kaine, aga sünnitusvaludes ämmakas... Kätlin lubas ise sõita. Meeter haaval ja ilma tuledeta. Rõhu kandis plaanisime me kolmekesi Margiti ka peale võtta, kes nagunii pidi Dominiku ilmale aitama, aga ma arvan, et Marise mõistus oli hägustunud ja ta suutis veel mõelda ainult: "Kodu... Dušš..." No igatahes Tartusse me jõudsime. Maris läks koju duši alla ja Janno sõidutas joodikud laiali. Ja paari tunni pärast saime sõnumi, et Dominik on sündinud. Oi Dominik, kahju et sa tüdruk pole. Poisid ei hooli pooltki sünnituslugudest, mida nende vanemad neile rääkida võiks...
Igatahes ootame me nüüd jälle titat. Või noh... Maris ootab. Koos meiega. Ja kõht on nii nunnu, et teeks kohe utsa-utsa... Kõik need kaunid pildid ja inimeste õnnesoovid, et oi kui armas ja palju õnne. Ja ikka veidi on kade ka, et miks mõni kõht on nunnum ja armsam kui teine. Mul on ka ilus nunnu ümar kõht, mis muudkui kasvab. Suisa paljas (loe: palli kujuline mitte alasti)! Miks keegi mulle õnne ei soovi? :(
No comments:
Post a Comment